Eksponaadi lugu
Algselt Võru EPT-le ("Eesti Põllumajandustehnika" Võru rajoonikoondis) kuulunud suurtraktor. 1980. aasta paiku sattus masin kunagise Antsla sovhoosi (hiljem Antsla kolhoos) omandusse, kus kasutati traktorit peamiselt metsaveol (masinal on peal olnud Fiskars-tüüpi palgitõstuk). 1980.-te aastate keskel paigaldati traktorile veidi uuem juhikabiin, arvatavasti on vahetatud ka mootor. Traktori endine juht ostis masina 1980.-te aastate lõpul või 1990.-te alguses majandilt välja, mõned aastad hiljem omandas traktori Võrumaa Antsla kandi talunik Rein Põder. Talus kasutati traktorit peamiselt kündmisel, randaalimisel ja silo tallamisel. Viimased paar aastat seisis traktor tagasilla lülitusmuhvi rikke tõttu, ka polnud talus K-700 kasutamiseks enam otsest vajadust seoses uuema tehnika kasutuselevõtuga.
2007. aasta kevadel avastas seisma jäänud K-700 omaniku uuemat traktorit hooldamas käinud mehaanik Jaanus Valdoja. Internetis tegutsevas Auto-Moto foorumis korraldati K-700 varjupaika ostmiseks esialgu rahakogumisaktsioon. Peale Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaiga veebilehega ja Auto-Moto foorumiga tutvumist nõustus omanik aga traktori deponeerimisega, misjärel aktsioon peatati. Traktori toimetas varjupaika AS Lajos 2007. aasta 6. juulil.
2010. aasta lõpul ning 2011. a. alguses korrastasid traktorit Mihkel Mändla ja Ivar Kärner sõpradega.
Mudelist
Tootmisaastad: 1962-1975
Tööd võimsa ratastraktori väljatöötamiseks algasid tehases 1950ndate aastate lõpul - 1960ndate alguses varasema legendaarse tankikonstruktori, tehase Teise maailmasõja aegse ja järgse perioodi konstrueerimisbüroo juhataja Josef Kotini (1908-1979) juhtimisel. Loodav traktor pidi sobima eelkõige raskete ja üliraskete veoste vedamiseks. Algselt peeti silmas eelkõige nii Nõukogude Armee kui ka ehituse vajadusi, kuid ka põllumajanduses tunti vajadust võimsa traktori järele, mis oleks kohane eelkõige mullaharimis-, külvi- ja koristustöödeks ühismajandite (kolhooside ja sovhooside) järjest suuremaks muutuvatel põldudel.
Üldotstarbeline neljarattaveoga ratastraktor K-700 kuulus nõukogudeaegse klassifikatsiooni järgi veojõuklassi 5 t (50 kN). Traktor oli ette nähtud mitmesuguste põllumajandustööde tegemiseks agregaadis laiahaardeliste haakeriistadega suurendatud kiirustel, kuid samuti kasutamiseks ehitus-, teedeehitus- ja transporditöödel.
Traktorile on paigaldatud 8-silindriline silindrite V-kujulise asetusega, vedelikjahutusega ning turbolaaduriga diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 220 hj/163 kWt. Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktori käigukast võimaldab 16 käiku edaspidi (liikumiskiirused 2,82 - 30,8 km/h) ja 8 käiku tagurpidi (4,96 - 27,80 km/h). Traktori mõlemad veosillad on ühesuguse konstruktsiooniga kusjuures esisild on sisselülitatud pidevalt, tagasild aga vajadusel (näiteks transporditööde tegemisel) väljalülitatav.
Traktori kõigil neljal rattal on pneumoajamiga trummelpidurid, seisupiduriks on mehhaanilise ajamiga lintpidur. Traktori raam koosneb šarniilselt ühendatud eesmisest ja tagumisest poolraamist. Esisild on raamile kinnitatud poolelliptiliste pikivedrude abil, tagasild aga jäigalt. Traktori pööramine toimub hüdrauliliselt eesmist ja tagumist poolraami teineteise suhtes pöörates. Poolraamide vahel olev horisontaalliigend võimaldab ka raamide pöördumist teineteise suhtes kuni 30...35-kraadise nurga all vertikaaltasapinnas, et kopeerida paremini maapinna ebatasasusi.
Traktori K-700 kaal on 11000 kg.
Teadaolevalt armees K-700 siiski laialdasemat kasutamist ei leidnud. Mõnedel andmetel aga olid kõik seda marki traktorid sõjaväes arvel ja pidid olema valmis vajadusel koheselt sõjaväe käsutusse minema.
K-700 toodeti ka ekspordiks, näiteks ostis neid alates 1968. aastast tollane Saksa Demokraatlik Vabariik. Eesti kolhoosides ja sovhoosides olid mõned K-700 kasutusel kuni kolhoosikorra lõpuni (1980ndate lõpp - 1990ndate algus).
K-700 järglasteks said alates 1970ndate keskpaigast toodetud traktorid K-700A ja K-701.
